Kaustad ja failid

Riiklikku õppekava õpieesmärgid
  • õpilane salvestab tehtud tööd ettenähtud kohta, leiab ja avab salvestatud faili uuesti, salvestab selle teise nime all, kopeerib faile ühest kohast teise ning võrdleb faili suurust vaba ruumiga andmekandjal;
  • kannab arvutisse fotosid, videoid ja helisalvestisi;
  • salvestab eri formaatides (doc, odt, pdf), pakib faili kokku, laeb veebikeskkonda ja prindib selle paberile;

Arvuti on nagu suur matkakott. Sinna sisse on pakitud hulgaliselt esemeid: riided, jope, sööginõud jne. Arvutimaailmas nimetatakse neid eri tüüpi esemeid failideks. Fail on ühetüübiliste ja üheselt töödeldavate andmete kogum. Igal esemel matkakotis on oma eesmärk ja ülesanne. Et arvutisse mahuks enam faile ja need oleks üles leitavad, on vajalik süsteemne mõtlemine ja struktuur. Selleks tulevad meile appi kataloogid (mida graafiline kasutajaliides kuvab enamasti kollaste kaustade või kohvritena).

Kui tahame, et meie asjade oleks leitavad, tuleb need salvestada õigesse ja hästi leitavasse kohta. Enamasti salvestab tavakasutaja oma tööd oma kasutajakontoga seotud kaustadesse – uuemas Windowsis näiteks on selleks Minu dokumendid (ing k My Documents) eraldi kaustad piltide, videote ja muusika jaoks. Kuid tegelikult saab ka muusikakausta tekstifaile salvestada ja vastupidi. Failide leidmiseks kasutatakse linke ehk otseteesid või liigutatakse läbi kataloogide õigesse kausta, sellist struktuuri nimetatakse asukohapuuks. Igas operatsioonisüsteemis on selle ülesehitus veidi erinev, kuid üldjoontes sarnane.

Pane tähele! Arvutis tuleb faile salvestada süsteemselt, muidu  me ei leia neid pärast üles.

Näide: Jüri loob erinevates arvutisüsteemides faili “referaat” ja salvestab selle oma kausta.

  • MS Windows 2000/XP

C:\Documents and Settings\kasutaja\My Documents\referaat.odt

  • MS Windows Vista/7

C:\Users\kasutaja\Documents\referaat.odt

  • GNU/Linux

/home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt

  • Mac OS X

/Users/kasutaja/Documents/referaat.odt

Vahel on arvutis olevat faili võimalik avada erinevate programmidega. Kui arvutis on mitu programmi, mis antud tüüpi faili avada oskavad, siis korraga saab ainult üks neist olla nn vaikeprogramme ehk see, millega arvuti antud tüüpi faili tavapäraselt avab. Teisi programme konkreetse faili avamiseks saab üldjuhul kasutada hiire paremklahvi alt.

Failide konvertimine

Faili teisendamiseks ehk konvertimiseks ühest vormingust teise tuleb see avada sellise programmiga, mis toetab mõlemat vormingut. Niisama faililaiendi ümbernimetamisega seda teha ei saa. Peab arvestama ka võimalike kadudega ühest vormingust teise konvertimisel. Ehk kui Jüri nimetab kass.jpg faili ümber kass.doc, siis tegelikkuses kassipilt tekstiks ei muutu.

Lühikäsud

Et arvutis kiiremini hakkama saada, siis on võimalik kasutada lühikäske. Tuntumad neist on loomulikult „kopeeri“ (ing k copy) ja „kleebi“ (paste) – neid käske saab enamasti anda ka klahvikombinatsioonide CTRL+C ja CTRL+V abil.

Ülesanne 1
Leia üles programmide lühikoodid. Mida teeb CRTL+X, CTRL+A, CTRL+hiire vasak klahv, SHIFT+ hiire vasak klahv, CTRL+hiirerull, ALT+TAB?
Loo oma kausta fail, kus seletad lahti, mida mainitud lühikoodid teevad ja leia juurde veel omalt poolt 3-5 lühikoodi, mida võiks kasutada.

Ülesanne 2
Abivahend nuputamisel, koostatud Kristel Terepingi poolt – kliki siia!

Soovitusi failinimede osas

Failinimes ei saa kasutada märke / \ < > : ? * | ,  kuna need on nn süsteemsed märgid ehk arvutiprogrammides kasutatakse neid erinevate käskude vormistamiseks. Failinimes on soovitav kasutada vaid inglise tähestikus olevaid tähti (eesti täpitähed õ, ä, ö, ü, ž, š võivad põhjustada probleeme, asendada näiteks õ->6 (o), ä->a, ö->o (2), ü->y, š->sh, ž->zh) ja araabia numbreid (0-9). Tühik asenda näiteks alakriipsuga ja punkt sidekriipsuga. Paljud e-postisüsteemid lõikavad peale tühikut tuleva failinime koos laiendiga lihtsalt ära ja kirja saaja ei tea enam, mis programmiga seda avada (kui just kirja sees ei ole kaasa pandud ehk manustatud failide vormingud eraldi ära öeldud – seda on viisakas teha).

Failinime ja -laiendi eraldajaks on punkt. Seega on soovitatav mitte kasutada failinimes punkti. Nii võib mõni arvuti tõlgendada esimest punkti nime ja laiendi eraldajana ja kõik, mis peale punkti tuleb, arvatakse olevat faililaiend…

Ülesanne 3
Püüa luua oma kaustas mõni fail, mille nimi eirab just praegu seletatud failinime loomise reegleid. Mida arvuti selle peale kostab kui soovid näiteks panna nimeks „?“ või „*“?

Faili maht

Arvutisüsteemi juures on oluline ka failide maht ehk kui palju ruumi võtab fail mäluseadmed – nt kõvakettal või mälupulgal. Kuigi tänapäeval on kõvakettad ja muud mäluseadmed üsna suured, siis on suurenenud ka failide mahud. 1 bit on väikseim üksus, milles info hulka mõõta. Kuna see on aga väga väike ühik, siis kasutatakse enamasti selle kordsed ühikud – 1 B (bait) = 8 bit (bitti). Ühe tähe sisestamisel kasutatakse ligikaudu 1B infot. Kuna failis on aga enamasti infot palju rohkem, kui üks bait, puutume rohkem kokku ühikutega nagu kilobait (kB), megabait (MB) ja gigabait (GB).

Näited suurustest ja seadmetest:

  • Leheküljepikkune vormindamata tekst – 2 kilobaiti ehk 2 kB;
  • hot.ee konto postkast – 10 megabaiti (10 MB);
  • CD – 700 MB;
  • mälupulk – enamasti u 1-16 GB, kuni 64 GB;
  • mälukaart – enamasti u 1-16 GB, kuni 64 GB;
  • DVD  – 4,7 GB
  • nutitelefoni sisemälu – 100 MB kuni 64 GB;
  • kõvaketas  20 GB kuni 4 TB, levinuimad 250–500 GB.

Mahu poolest erinevad failid järgmiselt: tekstifailid (txt, doc) on enamjaolt pisikesed (kui faili sisse ei ole lisatud pilte), tabelarvutuse andmefailidest on väiksemahuline csv. Meediafailid (pildid, video ja heli) failid on enamasti suured. Piltidest on jpg, png ja gif tunduvalt väiksemad kui bmp ja tiff. Samuti tehakse vahet arvutigraafikas joonistustel ehk vektorfailidel ja piltidel ehk bittrasterfailidel – enamasti on vektor- ehk joonistuse tüüpi failid väiksemad kui pildifailid.

Ülesanne 4
Arutle kõrvalistujaga.

Anti peab õpetajale tooma järgmised failid:

  • 25 megabaidi eest pilte (iga pilt 500 kilobaiti)
  • kaks mängu – 250 ja 500 megabaiti
  • 5 tekstifaili suuruses 250 kilobaiti

Antil on 5 disketti, 1 CD-toorik ja 32 MB mälupulk.

  • Kas Anti saab tuua õpetajale kõik failid ühekorraga? Miks?
  • Kuidas ta saaks tuua kõik failid ühekorraga?
  • Milliseid andmekandjad oleks Antil vaja, et failid ühekorraga ära tuua – kasutades ka olemasolevaid vahendeid?
  • Millise andmekandjaga võiks Anti kõik asjad ära tuua koheselt?

 Täna õppisid

  • kuhu salvestada fail, kataloog
  • mis on kataloogipuu
  • milline saab olla faili või kataloogi nimi
  • millised on lühikäsud klaviatuuril
  • mis on faili maht
Autorid Birgy Lorenz, Edmund Laugasson

EDASI > Vead ja edulood – üldine arvutikasutus