Eesmärk: Õpilane viitab ja taaskasutab internetist ning muudest teabeallikatest leitud algmaterjali korrektselt, hoidudes plagiaadist; mõistab internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust, hindab teabeallikate objektiivsust ning leiab vajaduse korral sama teema kohta alternatiivset vaatenurka esindavaid allikaid.

Märksõnad: internet, plagiaat, erinevad allikad

„Informatsioonita olla ei saa vajan kui õhku ma“ laulis kunagi teie emale ja isale tuttav laulja Hardi Volmer Singer-Vingeri ansamblist. Ja täpselt nii see ongi. Kui puudub info, siis ei oska õigeks ajaks minna bussi või lennuki peale, ei saa teada, kuidas läheb sõbral Inglismaal või kes valiti Ameerika Ühendriikide uueks presidendiks. Kui vanasti olid häälekandjaks meremehed, kes tõid sõnumeid kaugetelt maadelt; järgmisena ajaleht, mida loeti kogu külaga kogunemistel üheskoos; siis internet on toonud võimaluse olla kursis infoga 24/7. See aga tähendab vahel, et täna õhtul toimunud uudisjuhtum on homme hommikul juba aegunud.

Internetis on väga palju infot. Web 2.0 koostööajastul (ajastu, kus igaüks saab midagi internetti kiirelt üles riputada näiteks veebipäevikusse või oma võrgustiku profiilile) toodetakse näiteks videoteegis Youtube tunni aja kohta 30 tundi uusi filme ja see arv on pidevalt kasvav. Kuidas jõuaks kõike teada ja meeles pidada? Ega ei jõuagi. Selleks tuleb meile appi otsing internetis.

Minterest /Internet Search Engine Marketing For Beginners/

Internetis saab otsida läbi otsiportaalide näiteks Google, Yahoo, Neti jt. kui ka läbi erinevate teenuste näiteks Youtube, Facebook, Torrents, E-raamatukogu, telefoni numbrite otsing jms. Igaüks on veidike teineteisest erinev, kuid põhimõte on neil sama – tuleb osata sisestada vajalikke märksõnu, mis viivad parima otsitud tulemuseni.

Vahel on hea teada ning kasutada ka otsingustrateegiaid, kus toisimine toimub läbi:

• märksõnade lisamise nt. president, eesti, vabariik, … (nimisõnad, tegusõnad ilma kääna-pööramata)
• fraaside nt lisate märksõnad jutumärkidesse “Eesti president Toomas-Hendrik Ilves”, mille tulemusel otsitakse veebilehti kus on täpne fraas
• kataloogipuu nt. Neti.ee
• kindlate andmebaaside nt Google Scholar, Postimees-online, ester.nlib.ee, pub.stat.ee jne
• otsimootori lisavõimaluste nt. failitüübi otsing, kindlas keeles olevate veebide otsing
• meta-andmete otsing (meta on märksõna, mille veebihooldaja on iga veebilehe juurde lisanud, et see oleks kergemini otsirobotitel leitav)

Loe lisaks: efektiivne otsing Googlega, loodud Rakvere Ametikoolis – kliki siia

…………………………

ÜLESANNE; INTERAKTIIVNE; ISESEISEV; KLASS: Testi oma teadmisi Kristel Terepingi loodud testidega – kliki siia

ÜLESANNE; PRAKTILINE; PAARIS; KOOL: Otsi internetist vastused: Vastuseks on vastus (sõna, nr) kui ka link õigele vastusele

• Kes ja kui vana on Eesti peaminister?
• Mis on sinu mobiilioperaatori infotelefoni nr?
• Millal asutati sinu kool?
• Kes oli sinu kooli esimene direktor?
• Millise tänavaga paralleelselt asub Tallinnas Jõe tänav?
• Millisel aadressil asub sinu elukohale kõige lähemal olev Selver?
• Mitu kooli on Eestis kokku?
• Leia juhis, kuidas saada ekooli kasutajaks?
• Leia raamatu Nukitsamees info: autor, väljalaske aasta, raamatu mõõtmes, millistest raamatukogudest on võimalik seda raamatut laenutada. Kasuta otsimiseks ester.nlib.ee
• Leia statistikaameti andmebaasist pub.stat.ee palju oli eelmisel aastal abiellujaid ja lahutajaid, millistel kuudel abiellutakse kõige enam?
• Leia kõige odavam lend Bali saarele järgmise 30 päeva jooksul.

…………………………

Nextnature /On the Internet, nobody knows you’re a Dog/

Kuid mitte kõik, mida internetist leitakse ei ole puhas tõde. Internetti saavad asju üles postitada kõik inimesed ja seepärast on seal ka palju vigu. Meie, kui otsijad, peame olema väga kriitilised ja mitte võtma kõige esimest allikat kullana. Selleks tuleb otsingutulemusi analüüsida ja teha otsus, kas vastav info sobib meile näiteks koolitöös kasutada või vajaks see veel täpsustamist. Täpsustamiseks tuleks leida internetist vähemalt kolmest erinevast kohast kinnitus, et asi on just nii nagu esimene allikas seda väidab.  Samamoodi on erinevad allikad erinevate väärtustega. Näiteks uurimustööd ja raamatud sisaldavad enamasti rohkem tõde kui kellegi võrgustiku profiilis tehtud postitus.

Kuna internetist saab igaüks kergesti kopeerida sinna üles pandud materjali, siis on mureks saanud ka plagiaat. Plagiaat tähendab seda kui võtame näiteks kellegi teise tehtud töö ja paneme sellele alla oma nime ning esitame selle õpetajale. Selline tegevus on aga  lubamatu. Enamasti hinnatakse sellist tööd puudulikuga. Kui sa leiad referaadi tegemisel oma töö jaoks hea materjali, siis võid sa seda kasutada, aga sa pead algallikale viitama. Otse maha kopeerimise asemel muuda aga teksti piisavalt, et see muutuks sinu enda tehtud tööks. Pigem kasuta viitamist, millest on pikemalt juttu Referaadi peatükis.

Loe lisaks plagiaati saab aga  kontrollida kui kopeerite mõned laused oma tööst plagiaadituvastajasse: http://www.dustball.com/cs/plagiarism.checker/

………………………………

ÜLESANNE; TEORERILINE/PRAKTILINE; RÜHM; KOOL

Millised allpool kirjutatud tekstid on autentsed ehk ei ole plagiaat?

Tekst 1:

Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini.

Tekst 2:

Aadu Luukas alustas 1962. aastal tööd Tallinna veevarustuse- ja kanalisatsioonitrusti mehaanikuna. 1972. aastal läks Luukas Tallinna asfaltbetoonitehase peainseneriks ja puutus seal esimest korda lähemalt kokku naftaga. Edasine karjäär kulges teedeehituses ja kaks aastat elamu- ja kommunaalmajanduse ministeeriumis ministri asetäitjana. Enne Pakterminali oli Luukas ametis veel ka riigi kommunaalameti peadirektori asetäitjana.

Tekst 3:

Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt.

Tekst 4:

Kogu toit allveelaeval oli pärit merest. Minu kokk on hea konserveerija, kes oskab ookeani saadusi hästi säilitada. Siin on meripurakonserv, see koor on saadud vaalaliste nisadest lüpstud piimast, see aga pruunvetikatest valmistatud suhkur, magustoiduks merianemoonikeedised (moosiks). Riided, mida kannate, on kootud eriliste karploomade siidist ning värvitud juba antiikajast tuntud purpuriga. Lõhnaõlid on meretaimede destilleerimise saadus. Voodid tehtud ookeanide pehmeimast merilentsist. Kirjutussulg vaalakiusest, tindiks seepia või kalmaari vedelik. Kõik, mis mul on, tuleb merest ja läheb sinna ükskord tagasi.

Tekst 5:

Kodumaalt lahkuvad arstid pole ainult Eesti mure. Olukord on märksa tõsisem Aafrika riikides. Sealt lahkunud arstid on toonud miljarditesse dollaritesse ulatuvat kasu heaoluriikidele, kuid samavõrd palju kahju oma kodumaale, mille kanda on jäänud ainult nende koolituskulud.

…………………………………

Täna õppisid:
●    erinevaid võimalusi info otsimiseks;
●    mõistma info kriitilise hindamise vajalikkust;
●    mis on plagiaat ja kuidas sellest hoiduda.

//Ps! Kõik plagiaadikontrolliga üle lastud tekstid olid kellegi poolt varem kirjutatud ning õpetajale esitatud nt. referaatides. Kuna enamus materjale internetti üles ei oldud laetud, siis internetipõhine plagiaadikontroll suutis avastada ainult kaks viiest. Samas internetis juba leiduvad tekstid leidis ta üles. Seega järeldus on, et kui materjal on juba internetis üleval ning leitav, siis seda kopeerida ja õpetajale esitada ei tasu – jääb kohe vahele.

Materjal, aga mis on teiste poolt kirjutatud võiks aga olla tekstis viidatud. Sellest pikemalt referaadi peatükkides.