Õpieesmärgid
vormindab korrektselt referaadi järgmised osad: tiitelleht, automaatselt genereeritud sisukord, sissejuhatus, peatükid, alampeatükid, joonised, tabelid, päis, jalus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad; salvestab valmis referaadi eri formaatides (doc, odt, pdf), pakib faili kokku, saadab selle e-posti teel manusena õpetajale, laeb veebikeskkonda ja prindib selle paberile.

Algajal referaadikirjutajal on kasulik ja soovitatav alustada kirjutamiseelsetest harjutustest, näiteks koostada ideekaart ja kava või viia läbi ajurünnak. Kui teema on olemas, on aeg alustada allikmaterjali kogumisega. Kõigepealt tuleks viia end kurssi, mida on teema kohta varem kirjutatud. Esimese infootsingu tegemiseks on kasulik külastada raamatukogu (sh elektroonilisi katalooge) ja internetti. Allikmaterjalide kasutamiseks on mitmeid võimalusi. Teiste autorite töid võib refereerida otseselt ja kaudselt, samuti tuleb kõne alla sõnasõnaline tsiteerimine. Igal juhul tuleb viidata kõigile teiste autorite seisukohtadele, hoidudes neid esitamast enda omadena. Kui referaat on koostatud vaid ühe allika põhjal, siis peaks see kajastuma pealkirjas või sissejuhatuses.

Pane tähele! Referaat esitatakse arvutis trükituna ja prindituna.

Referaadi kirjutamisel lähtutakse tekstitöötluse üldistest nõuetest (vt  Tekstitöötlus). Digitaalselt esitatud failid peavad olema üldkasutatavates formaatides. Sobivad vormingud on OpenDocument (odt), MS Office puhul on soovitav kasutada vanemaid versioone (doc) või RTF-tekstiformaati (rtf).

Referaadi vormistamisel on alati kindlaksmääratud nõuded. Need võivad olla kooliti ja ka aineti erinevad. Näiteks võivad ajaloos tehtavad referaadid olla veidi erinevate vormistusnõuetega kui geograafias või Teaduskool võib nõuda teistsugust vormistust kui Eesti Pank. Aga alati tuleb vormistada korrektselt: mitte kujundada värviliseks ja lilleliseks, mitte kasutada kalligraafilist kirjastiili ega roosat kirjapaberit.

Kirjuta ja vormista nagu väike teadlane!

Foto allikas: NASA Goddard Photo and Video, NASA Goddard Space Flight Center , 2009. CC BY 2.0

Vaata ühte veebis olevat vormistamise juhendit! Autor: Neeme Katt

Tavapäraselt koosneb referaat järgmistest osadest:

1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus
4. Põhiosa (jaguneb peatükkideks ja need omakorda alapeatükkideks)
5. Kokkuvõte
6. Kasutatud allikate loetelu
7. Lisad

Tööl võivad olla peale lisade ka lühendite loetelu ja võõrkeelsete terminite loetelu, mis paigutatakse kasutatud kirjanduse ja lisade järele.

Tiitelleht
Tiitellehele tuleb märkida:

1. õppeasutuse nimi
2. klassi number
3. autori ees- ja perekonnanimi
4. töö pealkiri
5. töö liik (referaat)
6. töö juhendaja (kutse, kui on ja nimi)
7. töö valmimise koht ja aasta (koma vahele ei panda)

Siit leiad tiitellehe vormistamise juhendi.

 

Pane tähele! Tiitellehele ei kirjutata leheküljenumbrit, aga ta nummerdatakse.

 

 

 

Sisukord

• Sisukord paikneb töö alguses, tiitellehe järel.
• Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
• Sisukorras ei ole kirjet Sisukord.
• Järjenumbritega (kümnendsüsteemis araabia numbrid, näiteks 1.; 1.2.; 2.3.1. jne) tähistatakse ainult sisulise osa peatükid ja nende allosad.
• Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee ja lisad on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras.
• Sisukord lastakse arvutil automaatselt genereerida. Selleks peab tekst olema õieti vormindatud rakendades laade (ing k styles).

Siit leiad sisukorra vormistamise juhendi.

Sissejuhatus

• äratab lugejas huvi;
• esitab teema valiku põhjenduse ja põhiidee;
• annab lugejale aimu, kuidas autor teemat käsitlema hakkab (töö alaosadeks jaotamise põhimõte);
• on lühike (kuni 1 lk).

Pane tähele! Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine.

Põhiosa

Referaadi põhiosas toimub põhiidee arendamine – teema lahtiseletamine ja väljaarendamine väidete, näitlikustamise ja seoste esiletoomise kaudu.

Põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud alapeatükiks, hoiduda tuleks liiga lühikestest alapeatükkidest ja liigsest osadeks jaotamisest, mis raskendab lugemist ja hakib teksti. Keelelise ja stiililise korrektsuse saavutamiseks on hea töö mitmekordne läbikirjutamine.

Referaadi koostamisel lähtutakse teadusteksti kirjutamise põhimõtetest, näiteks kirjutatakse umbisikulises, mitte mina-vormis. Sobimatu on emotsioonide (üllatuse, imestuse, põlastuse) ja hinnangute väljendamine ning liiga kujundlik keel. Samuti välditakse moesõnu, võõrsõnade liigtarvitamist ja kõnekeelt. Võõrkeelsed tsitaatsõnad, mida vahel on tarvis eestikeelse mõiste selgitamiseks või täpsustamiseks, kirjutatakse kursiivis (kaldkirjas).

Põhiosa sisaldab tihti tabeleid, jooniseid, valemeid, loetelusid.

Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompleksseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku arvmaterjaliga. Seda laadi tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava teemaga, paigutatakse töö lisasse. Tabelitel on pealkirjad, kus on number ja nimi, kui vaja, siis ka viide allikale.
Vaata näidet veebilehel Toitlustuse alused.

Joonise nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid – diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Joonistel on allkirjad, kus on joonise number, nimi ja kui joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma ka viite allikale.
Vaata näiteid Eesti Sotsioloogide Liidu veebilehel.

Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Kogu töö ulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga “kus” (ilma järgneva koolonita) ning seletused kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla.
Vaata näidet veebilehel Alalisvoolu võimsuse mõõtmine.

Loetelud tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega (1.; 2.; …), väiketähtedega ( a); b); …), mõttekriipsu või punktiga. Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest. Nummerdatud loetelu koostatakse siis, kui on oluline loetelupunktide järjekord või arv, kui tekstis neile viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse (numbrid või tähed) ära jätta või asendada mõttekriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva teksti otseseks jätkuks) või mõne muu tähistusega.Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Igasugusele loetelule on otstarbekas anda hinnang või lähem selgitus. Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt kaks alapunkti. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.

Vaata erinevate loetelude vormistamisest Maire Raadiku artiklist  “Kuidas vormistada loetelu” (2004) aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/loetelu.html.

Kokkuvõte

• kordab põhiseisukohti;
• pakub mõtlemisainet (kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata);
• lõpetab kirjutatu sujuvalt ja selgelt.

Pane tähele! Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud.

Kasutatud materjalide loetelu

• esitatakse referaadi lõpus;
• sisaldab kõiki tekstis viidatud allikad;
• ei tohi sisaldada allikaid, millele ei ole tekstis viidatud;

Pane tähele! Kasutatud materjalide loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.

Lisad

• Sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid).
• Lisadesse paigutatakse ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad).
• Lisadele peab eelnema üks leht, millel on ainult üks sõna: LISAD. Iga lisa koostatakse eraldi lehele ja antakse pealkiri ja number. Lisad nummerdatakse, märkides pealkirja kohale lehekülje paremasse ülaserva näiteks “Lisa 7”. Kui lisa läheb mitmele leheküljele, siis tuleb märkida “Lisa 7 järg”.
• Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Töö tekstis kirjutada (vt lisa 4).
• Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära sisukorras.
• Vältida tuleb töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist.

Kordamisküsimused

1. Millised on tavaliselt referaadi osad?
2. Mitme algallika põhjal referaat kirjutatakse?
3. Kas või olla ka ainult üks kasutatud materjal?
4. Kuhu kirjutatakse tabeli nimi, kuhu joonise nimi?
5. Kas tiitellehele kirjutatakse leheküljenumber?

Ülesanne
Salvesta tooriktekst (allalaetav MS Wordi fail) oma arvutisse, muuda, lisa ja vormista sellest referaat, mis koosneb kõikidest kohustuselikest osadest.

EDASI > Viitamine
A

Materjali autor Taimi Dreier