| Riiklikku õppekava õpieesmärgid |
|---|
|
Eelmises peatükis said teada, mis eesmärgil esitlust koostatakse ja millistest osadest see koosneb. Samuti said teada, miks on kasulik koostada kava ja kuidas seda koostada.
Slaididele lisatav informatsioon ja selle paigutus sõltub slaidide tüübist. Sõltumata slaidi tüübist, sisaldab slaid alati pealkirja ja sisu. Sisuks võib olla tekst, pilt või videolõik.
Ettekande illustreerimiseks võib lisaks märksõnadele esitluses kasutada pilte ja videosid.
Erinevad esitluse liigid
Enne esitluse koostamist tuleb leida ettekande jaoks sobiv stiil, mis sõltub esinemise eesmärgist, kuulajatest ja asukohast. Enamasti on sinu esinemise eesmärgiks kuulajate informeerimine, veenmine või meelelahutus. Ühtlasi sõltub esinemise eesmärkidest esinemise viis, slaidide sisu ja ettekande pikkus.
- Piltide kasutamine
Enamasti on ainult piltidest koosnev esitlus meelelahutuslik. Sõltuvalt teema(de)st sobib hea kvaliteediga pilt väga hästi slaididel olevat teksti asendama.
Pane tähele! Illustratsioonid peavad sobima teemaga.
- Videote kasutamine
Videolõikude kasutamine slaidides on sarnaselt piltidele meelelahutuslik ja annab esinejale võimaluse oma juttu illustreerida.
Esinemisoskus
Ainuüksi hästi koostatud esitlusest ei piisa, väga oluline on esitluse hea ettekandmine ehk esinemine kuulajatele. Esitlus planeerides on tähtis jälgida, et sina oled esineja ning arvutiga tehtav esitlus on vaid abimaterjal kuulajatele. Näiteks tõmbab esitluses kasutatud liigne animatsioon või pikk tekst tähelepanu endale ja esineja juttu on raske jälgida. Kuulajad ootavad sinu suulisest kõnest midagi uut, slaididel oleva teksti lugemine koos esinejaga ei ole neile huvitav.
Pane tähele! Esitlus on abimaterjal sinu ettekande toetamiseks.
Ettekande esitamine koosneb kindlatest osadest, mida on kasulik järgida.
Oma tööd esitledes:
- pöördu kuulajate poole (austatud…),
- tutvusta ennast (ees- ja perekonnanimi),
- ütle, millest kavatsed rääkida – kui kaua sa sellest räägid ja millal saab esitada küsimusi (näiteks peale esitlust),
- edasta enda sõnum,
- tee kokkuvõte oma jutust,
- täna suuliselt kuulajaid ja palu esitada küsimusi. Kui sa ka küsimusele vastust ei tea, siis ära saa vihaseks, vaid vasta julgelt, et sa ei tea, kuid luba järgi uurida ja võimalusel küsijale vastus edastada.
Pane tähele! Proovi esitlust esitada kõigepealt üksinda ja jälgi aega, mis kulub ettekande esitlemiseks.
Eeltöö
Ettekandeks valmistudes koosta kõigepealt kava teemadest, millest hakkad esitluse jooksul rääkima. Selleks püüa enda jaoks saada teemast ülevaade ja tutvu teemaga läbi erinevate allikate.
Kava koostades mõtle esitlus läbi ja jälgi, kas see sisaldab ainult olulist informatsiooni. Võimaluse korral vali välja ka töös kasutatav illustreeriv materjal: erinevad skeemid, pildid, tabelid ja videolõigud. Mõtle, kas sa saad mõne tekstilõigu illustratsiooniga asendada?
Mõtle, kui palju aega sul kulub ühe slaidi esitamiseks? Kui palju kavatsed rääkida juurde? Seejärel arvuta kokku, kui palju võtab sinu esitlus kokku aega.
Pane tähele! Kontrolli ennast: kas sa suudad teha oma esitluse kokkuvõtte 30 sekundi jooksul?
Teksti koondamine
Materjaliga tutvudes märgista tekstis olulised märksõnad ja lisa need hiljem oma esitlusse.
- märgista tekstis olulised märksõnad: markeeri, muuda teist värvi vmt,
- koosta märgitud sõnadest lihtlaused, mis edastaksid vajaliku info,
- mõtle, milline illustratsioon selle teksti juurde sobib või saaksid teksti koguni sellega asendada.
Allikate kasutamine
Ilmselt kasutasid oma esitluse koostamisel teiste autorite loomingut. Mõtle, kas oled töö koostamisel kasutanud raamatute ja internetiallikate abi või kasutad hoopis jutu illustreerimiseks erinevaid fotosid. Kui sa ei ole ise teksti/foto autor, siis on viisakas lisada oma esitlusesse nende tööde autorid.
Selleks, et kasutatud allikate loetelu oleks korrektne, pea meeles:
- kõikidele kasutatud allikatele tuleb viidata töö lõpus, korrektne viide sisaldab allika autorit, teose pealkirja, aega ja ilmumiskohta,
- illustratsioonide alla lisatakse autori nimi ja aasta, autori nime puudumisel kodulehekülje nimetus. Illustratsioonide täpsed aadressid lisatakse kasutatud materjalide nimekirja töö lõpus.
Pea meeles! Ilma autorile viitamata ei tohi ühtegi materjali oma ettekandes kasutada.
Põhjalikumalt saad autoriõigustest lugeda sellest tekstist, siit leiad nõuandeid viitamise osas referaadi näitel.
Pane tähele! Esinemise stiil ja vahendid sõltuvad kuulajatest.
Lähtume esitlusest kui hästi jutustatud loost. Nii nagu igal lool, on esitlusel algus, sisu kui jutustus ja kokkuvõte.
Esitlus koosneb slaididest, mida jaotatakse tavaliselt järgmiselt:
- Tiitelslaid kui jutu algus. Tiitelslaid sisaldab pealkirja ja autorit, vajadusel lisatakse klass ja kooli nimi, esitluse koostamise aasta.
- Sissejuhatus (käsitletavad teemad).
- Sisu – ettekande põhiosa. Sisuslaidide arv sõltub konkreetsest teemast ja võivad sõltuvalt esitluse liigist sisaldada teksti ja pilte.
- Kokkuvõte. Sinna võid paigutada mõne mõtte, mis peaks sinu ettekandest kuulajatele kindlasti meelde jääma.
Pane tähele! Võimaluse korral väldi läbi arvuti ekraani kuulajate tänamist.
Kuna arvuti ei saa kuulajaid tänada, sina ole olnud esineja, järelikult täna kuulajaid ise.
Ülesanne 1
Koosta esitluse „Minu lemmikkuulsus“ jaoks slaidide põhjad vastavalt eelnevalt koostatud kavale.
Ettekande stiil ja slaidid
Ettekanne võib olla mõeldud klassikaaslastele, koolikaaslastele või suuremale grupile.
Enne esitluse koostamist tuleb leida ettekande jaoks sobiv stiil nii kujunduse kui esitamise mõttes, mis sõltub esinemise eesmärgist, kuulajatest ja asukohast. Enamasti on sinu esinemise eesmärgiks kuulajate informeerimine või meelelahutus. Ühtlasi sõltub esinemise eesmärkidest esinemise viis, slaidide sisu ja ettekande pikkus.
Slaididele lisatav informatsioon ja selle paigutus sõltub slaidide tüübist. Sõltumata slaidi tüübist, sisaldab see alati pealkirja ja sisu. Sisuks võib olla tekst, pilt või videolõik.
Märksõnade kasutamine sisus
Esitluses kasutatakse pikkade lausete asemel märksõnu. Kasutades slaididel ainult märksõnu, on ettekande ajal suunatud kuulajate tähelepanu esinejale ja neil on lihtsam eristada olulist informatsiooni mitteolulisest. Märksõnadeks võivad olla olulised nimed, aastaarvud, protsendid jms.
Märksõnad esitatakse slaididel loeteluna. Teema liigendamine aitab kuulajatel paremini mõista ettekande sisu.
Ühele slaidile lisatakse korraga ainult ühe teema oluline info ning esitatakse kuni kuus rida teksti. Järgmine teema algab uuelt slaidilt.
Pane tähele! Ühele slaidile üks teema ja maksimaalselt 15-25 sõna.
Piltide kasutamine
Enamasti on ainult piltidest koosnev esitlus meelelahutuslik. Sõltuvalt teemadest sobib hea kvaliteediga pilt väga hästi slaididel olevat teksti asendama.
Pane tähele! Illustratsioonid peavad sobima teemaga.
Videote kasutamine
Videolõikude kasutamine slaidides on sarnaselt piltidele meelelahutuslik ja annab esinejale võimaluse oma juttu illustreerida. Videod võib samuti kasutada kuulajate teemasse juhtimiseks ehk häälestamiseks, informeerimiseks ja idee edastamiseks.
Ülesanne 2
Lisa slaidide põhjadele sisu, sobivasse kohta pildid ja soovi korral videod.
Keelekasutus
1. Sa võid ju ettekande tegemiseks õppida selgeks kõik teemaga seotud võõrsõnad, et targem olla, aga kas kuulaja ka neid teab? Kui sa neid oma töös kasutad, siis selgita esinedes mõiste tähendust. Võimaluse korral kasuta ettekande tegemisel kõnekeelt.
2. Kasutades oma ettekandes lühendeid, tuleb need esmakordsel mainimisel esitada täisnimega. Näiteks lühend EMA, mis võib üheaegselt tähendada nii Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Modelliagentuur kui ka Eesti Mereakadeemia.
3. Enne ettekande lõplikku esitlust kontrolli veel üle, et töösse ei ole jäänud õigekirja- ja hooletusvigu.
Kujundus
Pane tähele! Slaidide kujundus sisaldab tausta- ja tekstivärve, illustratsioone.
1. Selleks, et kuulajal oleks lihtsam ettekannet jälgida, kasuta esitluses läbivalt ühesugust stiili (taustavärve, tähestiili ja –suurust).
2. Kuulaja on tulnud sinu ettekannet kuulama ning lihtsat, väheste animatsioonidega esitlust on tal kergem jälgida.
Kiri
1. Slaid ei tohi sisaldada üle kolme erineva kirjasuuruse.
2. Jälgi välja kujunenud kokkuleppeid kirjalaadide kasutamisel. Näiteks kaldkirjas esitatakse võõrkeelne tekst.
3. Väldi läbiva suurtähega kirja ja sulgude kasutamist.
4. Kasuta teksti rõhutamisel ühesugust stiili. Näiteks teist värvi, suurust, rasvane kiri, tekst kasti sees.
Värvid
1. Kasuta kontrastseid toone – kontrast teksti ja taustavärvi vahel.
2. Ära kasuta sobimatuid värvikombinatsioone. Näiteks värvikombinatsioon punane ja roheline, mida ei erista värvipimedad. (Vaata lisaks: Kunst 6. klassis – Värvide mõju)
3. Ära kasuta slaidikomplektis üle kolme erineva värvi.
Illustratsioonid
Pane tähele! Illustreeri juttu tekstiga sobiva pildimaterjaliga. Ära unusta pildi alla lisamast viidet pildi autorile.
1. Kasuta kogu esitluse piires ühesuguseid loetelumärke ja teisi kujunduselemente.
2. Esitluses kasutatud pilt peab olema terav, kõigile nähtava suurusega.
Kordamisküsimused
1. Mida on teksti lugemisel otstarbekas teha, et sellest hiljem mugavalt kokkuvõtvaid lauseid koostada.
2. Mida tuleb silmas pidada slaidide kujundamisel: pildid, videod, märksõnad, taust?
3. Millised on võimalused teksti esiletoomiseks slaidil?
4. Kuidas märgid slaididel kasutatud materjale, mida sa ei ole ise välja mõelnud?
5. Kuidas arvutada välja, kui kaua kestab sinu esitlus?
6. Miks on slaididel kasutatavate värvide valik oluline?
EDASI > Esinemisoskus
Autorid Kailit Taliaru, Hanna Toom