Referaadi põhiolemus

Õpieesmärgid
  • õpilane teab, mis on referaat ja miks seda koostatakse;
  • õpilane oskab teha vahet referaadil ja uurimistööl ning teistel teadustekstil;
  • õpilane hindab kriitiliselt enda ja teiste tehtud referaate.

Õpetaja: Miks sa oma kirjandis oled lõikude vahele nii palju tühja ruumi jätnud?

Kaarel: See on reklaamipaus, õpetaja!

Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, ülevaade mingist tööst või töödest. See on kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Referaadi ülesandeks on koguda, süstematiseerida ja üldistada juba olemasolevat informatsiooni. Referaadi kirjutamine on parim viis sundida end läbi lugema alustekste ja loetust aru saama, sest ilma sisu mõistmata ei ole võimalik refereerida. See ei ole referaat, kui kirjutad raamatus või internetis oleva artikli lihtsalt ümber oma töösse. Ka see ei ole referaat, kui kirjutad omaloomingulist juttu nagu kirjandis ja esitad ainult enda mõtteid.

Pane tähele! Internetist leitud materjalide kopeerimine ei ole referaat, vaid plagiaat – võõra autori teksti esitamine oma nime all.
Vt ka teksti autoriõigustest

Kui referaadi pikkuseks on olenevalt vanuseastmest 5-15 lk, siis läbitöötatud materjali peaks olema mitu korda rohkem, et saaks kokkuvõtteid teha. Töötama peaks vähemalt kolme erineva autori materjalidega: raamatud, teatmeteosed, brošüürid, artiklid, uurimistööd, intervjuud. Nendele lisaks võib kasutada erinevaid internetiallikaid, millel tihti ei ole võimalik autorit leida. Referaadis tuleb esitada erinevate autorite seisukohti antud teema kohta. Keegi ei eelda, et te ise mingeid uudseid ideid välja tooksite. Omapoolse arvamuse võib avaldada näiteks kokkuvõttes.

Pane tähele! Referaadi eesmärgiks on info vahendamine algallikast lugejani, lisades sellele vaid minimaalselt kirjutaja oma arvamusi.

Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Teiste autorite mõtteid saab edasi anda kas refereerimise või tsiteerimise abil. Refereerimine on teksti oma sõnadega vahendamine. Kirjutaja seletab sisu lahti oma sõnadega. Ta võib seda kommenteerida ning lisada omapoolseid seisukohti. Kindlasti tuleb referaadi autoril oma seisukohad eraldada refereeritavast materjalist ehk kirjandusest saadust. Pikema refereeringu puhul alustatakse seda autori nime mainimisega ning lõpetatakse viitega kasutatud kirjandusele. Viitamisest pikemalt ja täpsemalt edaspidi. Tsiteerimine on autori poolt öeldu sõnasõnaline ja tähttäheline vahendamine. Tsitaati kasutatakse vaid siis, kui see on vajalik kindlate väidete täpsustamiseks või on öeldu sõnastus väga värvikas. Tsitaat on alati jutumärkides, vahel ka kaldkirjas. Tsitaadi autori võiks ära nimetada tsitaadi alguses – nii on lugejale lihtsam.

Referaat kajastab olemasoleva kirjanduse materjali ja seetõttu on täiesti uudne vaid töö kirjutajale. See teksti liik annab hea kogemuse info kogumisest, selle üldistamisest ja vormistamisest.

Erinevates õppeainetes koostatakse erinevaid tekste.

  • Ajalugu, kodaniku- ja ühiskonnaõpetus – referaat, essee, kroonika, uurimistöö.
  • Eesti keel ja kirjandus – lugemispäevik, essee, kirjand, arvustus, meediatekstid, tarbetekstid.
  • Loodus-, inimeseõpetus, bioloogia – analüüs, referaat, uurimistöö, teadusartikkel.
  • Edasi õppides kõrgkoolis koostatakse ainetöid, kursusetöid, diplomitöid, bakalaurusetöid, magistritöid, doktoritöid.

Ülesanne 1
Arutle, mis liiki tekstidega on tegu!
TEKST 1 
(allalaetav MS Wordi fail)
TEKST 2 (tekst veebilehel)
TEKST 3 (allalaetav MS Wordi fail)
TEKST 4 (allalaetav MS Wordi fail)

Aga miks me koolis referaati koostame? Vastavad Eesti õpetajad.

Geograafiaõpetaja Kadri ütleb: “Referaadi koostamine geograafias annab õpilasele kogemuse erinevate allikatega töötamisel tervikpildi loomiseks. Järjest enam vajab õpilane analüüsioskust ning seda on hea just referaadi koostamisega õpetada. Kõik, mis internetis on üleval, ei pruugi olla see õige või igakord vajalik. Ja veel – järjest enam on kogumas populaarsust omal käel reisijad, kes enne teeleminekut teevad kodus uurimistööd. Referaadi koostamisel saadavad oskused võivad olla suureks abiks teadliku reisiselli kasvatamisel. Niisiis: õpilasel arenevad erinevad oskused, ta saab uusi teadmisi ning avardub maailmapilt.”

Ajalooõpetaja Maidu pakub välja, et referaat võiks olla tõsisema kodu-uurimusliku töö esimene etapp, et end vastava valdkonna seni-uurituga kurssi viia, uurimistöös on plagiaati lihtsam vältida, kuna materjal algupärane.

Loodusõpetuse õpetaja Urmas arvab, et referaadi koostamisega õpilane täiendab oma ainealaseid teadmisi lisateabega õpikuvälistest materjalidest, õpib töötama erinevate teabeallikatega ja neile korrektselt viitama.

Kui eesti keele tunnis olete kirjutanud jutukest või kirjandit, siis kasutasite kirjanduslikku stiili. Kirjanduslik stiil kasutab valdavalt jutustamist ja kirjeldamist – nende abil antakse edasi sündmustega seotud emotsioone, eesmärgiga kutsuda ka lugejas esile erinevaid tundeid. Referaadi stiil ja sõnavara seevastu on asjalik, sõnastus korrektne. Kasutatakse täpset ja selget sõnastust.

Pane tähele! Referaadi kirjutamisel kasutatakse teadusteksti stiili.

Teadusteksti ülesandeks on vahendada teaduslikke uurimistulemusi. Selle tunnuseks on objektiivsus, täpsus ja kontrollitavus. (Teadusliku… 2009). Teadustekstides ei saa kasutada emotsionaalseid arvamusavaldusi, andmed peavad olema täpsed ja tuginema viidatud algallikatele. Referaat ongi kõige lihtsam teadustekst ja selle kirjutamise abil saab piiluda teadlaste maailma.

Põhilised vead teadustekstide koostamisel:

  1. kasutatakse kõnekeele sõnu nagu telekas, pastakas, ühikas ;
  2. kirjutatakse liiga pikalt ja kasutatakse nn tühifraase (räägib-räägib, aga midagi ei ütle!);
  3. ei tunta selle ainevaldkonna termineid või kasutatakse neid valesti;
  4. tekstis on väga palju sünonüüme;
  5. kasutatakse värvikat kõnekeelt, mis annab ülevaate autori kirjutamisstiilist, kuid ei anna edasi teksti teaduslikku sisu;
  6. ei kasutata umbisikulist väljenduslaadi, vaid mina-vormi.

 

Ülesanne 2
Leia vead teadustekstist!

Kordamisküsimused

  1. Milliseid teadmisi ja oskusi õpid referaadi koostamise käigus?
  2. Mille poolest erinevad refereerimine ja tsiteerimine? Leia loetud teksti seest tsitaat.
  3. Mis on plagiaat? Kuidas seda ära tunda?
  4. Millised on teadusteksti tunnused?

Vaata lisaks!

Pärnumaa Kutsehariduskeskus. 2011. Referaadi koostamine ja vormistamine http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat (05.08.2011)

Kasutatud allikad

Teadusliku töö ülesehitus. (2009) http://eope.ehte.ee/loputoo/?Teaduslik_stiil:Teadusliku_t%F6%F6_%FClesehitus (12.09.2011)

Kirjandiõpetus. http://www.kirmus.ee/erni/muu/kirj3.html (12.09.2011)

Raskin, V. Huumori semantiline analüüs. 1985. http://www.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/raskin.htm (12.09.2011)

A

EDASI > Referaadi erinevad osad
A

Materjali autor Taimi Dreier