Eesmärk: õpilane mõistab e-keskkondade paljusust ja võimalusi, oskab kasutada kooli poolt pakutud e-keskkonda.

Märksõnad: e-keskkond, e-kontorivara

Süsteemide all veidike peatusime pilveteenuse võimalustel. Pilves saab asuda kogu meie arvuti sisu, vähemasti nii üritab maailma muuta Google, kes peaks 2011 aastal välja tulema uue operatsioonisüsteemiga Windowsi, Linuxi ja Mac kõrvale.

Pilveteenuste ja e-keskkondade eelis on failide hoidmine ühes keskkonnas – ei ole vajadust dubleerida asju kodusesse arvutisse. Või siis tagurpidi lähenedes on pilveteenuse kasutegur just võimaluses varundada oma failid internetti. Kumb lähenemisviis sobib paremini sulle sõltub sinu tegevusest. Näiteks tulevikus arvatavasti kasutavad enamus firmad pilveteenuseid päris töökeskkonnana – dokumendid on ligipääsetavad vajalikele inimestele kõikjal üle maailma. Samamoodi töötatakse samaaegselt mitme inimesega ühe faili kallal, mis hoiab kokku nii  kõvakettaruumi kui ka aega, sest ei ole vajadust sama faili edasi tagasi saata ning kõik näevad, milline on tehtava töö hetkeseis.

E-keskkondi on meil võimalik kasutada olenemata baassüsteemist. E-keskkondadeks peetakse igasuguseid keskkondi, millele inimesed saavad ligi läbi interneti ja kus nad saavad oma asjadega ja “profiililehtedega” toimetada nagu sotsiaalvõrgustikus, e-post,  failihoidmise teenuse, e-õppe keskkonnd, pildi – ja videoteegid kui ka palju muud. Iga keskkond kannab oma eesmärki ja omab erinevaid võimalusi – pole ühte ja ainukest head keskkonda, kus saaks teha ära kõik soovitud tegevused.

Koolitööks on kõige vajalikum keskkond veebipõhine kontorivara. Seal saad sa luua vajalikud failid (tekstid, esitlused, tabelid, küsitlused) ja teistega neid turvaliselt jagada. Veebipõhine tarkvara ei ole muidugi nii hea kui arvutisse alla laetud programm, kuid ajutise lahendusena on ta parem, kui kulutada raha näiteks tasulise tarkvara peale, mida me tegelikkuses ainult paar korda aastas kasutaksime.

Näiteks saad tasuta kasutada logides sisse oma Google kontoga docs.google.com > vaata videot Google Docs (inglise keeles) või MSN kontoga www.hotmail.com (ja valid Skydrive) > vaata videot MSN Live teenused (inglise keeles). Varsti ilmub kasutusse ka Office365, seega pilvemaailm muutub iga aastaga.

Techdigest /Google Docs logo/

Extremepc /Skydrive logo/

Kuna internet on hea võimalus teistega suhtlemiseks, siis järgmised e-keskkonnad, millega õpilased kõige sagedamini kokku puutuvad on suhtlusvõrgustikud: Facebook, Rate.ee, Orkut.com jt. Iga võrgustik on oma nägu ja omab erinevaid võimalusi ja teenuseid. Kõige olulisem on aga see, et võrgustikes saab luua veebigruppe, millega on võimalik edukalt teha ka koolitööd, jagada infot jne.

Diplomacy /Sotsiaalvõrgustike logod/

Kolmas väga oluline e-keskkond võiks olla koolis kooli enda e-õppekeskkond. See võib olla Google või Live teenus kuid miks mitte ka VIKO, IVA, Lemill (päris õpikeskkonnad), klassi veebileht, isiklik blogi või lingikogu Del.icio.us, videoteek Youtubes. Kuna selles vallas on võimalusi palju, siis iga kool saab teha oma otsuse, millist keskkonda peetakse kõige otstarbekamaks kasutada.

…………………………….

ÜLESANNE; PRAKTILINE; RÜHM; KOOL/KODU: Kaardiülesanne

ÜLESANNE; PRAKTRILINE; PAARIS; KOOL/KODU: Kalendriülesanne

ÜLESANNE; PRAKTILINE; ISESEISEV; KODU: Virtuaalne ajatelg

…………………………………

Kui aga on juba fail olemas, siis selle jagamine võib toimuda ka slaidide ja dokumentide jagamise veebikeskkonnas SlideShare http://www.slideshare.net/ Valik on alati sinu enda teha, millist vahendit kasutada soovid. Muidugi tasub pidada ka kinni kokkulepetest, mida olete õpetajaga teinud.

…………………………

ÜLESANNE; PRAKTILINE; RÜHM; KOOL/KODU:: Reisiplaani ülesanne

………………………….

Õpikeskkond erineb tavaliselt keskkonnast selle pärast, et selle otsene eesmärk on toetada õppimist. Läbi aegade on eirnevaid stsenaariume, milliseid keskkondi on kasutada pakutud. Keskkonnad jagunevad avatud, suletud ja hübriidseteks keskkondadeks.

• kinnised on näiteks Viko, Moodle, IVA, mille eesmärgiks on hoida kõik asjad parooli taga lukus, kuid see ei toeta eriti avatud uut õppimist, kuigi suletusel on ka omad plussid. Plussiks on nimelt see, et keegi väljaspoolt ei saa kunagi teada, mis sinna õpilased või õpetaja üles on laadunud ning sellega toetatakse tihti autorikaitse seaduste rikkumist, kuna jagatakse edasi materjale ilma viitamata. Samamoodi kasutatakse kinniste süsteemidena Google Docs, edu@live jt.
• avatud keskkonnad on näiteks blogid (BlogSpot, WordPress), LeMill, EduFeed-er, mis võimaldavad kõikidel osalejatel näha, mida kuskil teinud on. Keskkondade plussiks on avatus, kuid miinuseks liigne võimaluste vähesus ja see, et mitte kõik õpilased ei soovi oma oskuseid avalikult internetis demostreerida.
• hübriidsed keskkonnad on tuleviku teema, väikse sammu on astunud LePress ja jaanuar 2012 testimisele tulev Dippler. Üldine põhimõte aga peaks olema, et kool peaks pakkuma õpilastele ja õpetajatele võimalusi olla varjatud ülesannetes, eesmärkide saavutamises ja reflekteeringutes, kuid samas olla piisavalt avatud, kui keegi soovib oma materjale teistega jagada. Mõneti on hübriidsed ka suhtlusvõrgustikud, kuid tegelikkuses ei tohiks sassi ajada isiklikku elu ja koolielu, sest see tekitab arusaama nagu oleks õige ajada segamini isikliku elu asjad ja tööasjad.

Pane tähele! Keskkond saab olla nii avatud kui suletud, tulevikus kasutatakse enam hübriidkeskkondi, seega pead olema ise valvas ja teadma, mida sa teistega jagad.

Täna õppisid:

• Erinevate e-keskkondade võimalusi koolitöö edukaks tegemiseks