Riiklikku õppekava õpitulemused
koostab etteantud andmestiku põhjal andmetabeli, sagedustabelid ja sobivat tüüpi diagrammid (tulp-, sektor- või joondiagrammi).

Sissejuhatavast peatükist said teada, et andmeid on laias laastus kolme tüüpi: tekstiline, arvuline ja kuupäev.

Teksti tüüpi andmeteks võivad olla: eesnimi, perenimi, lemmikloom, silmade värv, sünnikuu, lemmiktoit, hobiringi nimi, sinu meeleolu jne. Tekstina võib esitada ühe sõna, mitu sõna või koguni mõnest lausest koosneva kirjelduse.

Arvudena saab väljendada: vanust, toa temperatuuri, sinu pikkust, koolitee pikkust, käesolevat aastat jne. Kõik need arvud väljenduvad erinevates pikkusühikutes nagu: aasta, Celsiuse kraadi, cm, km. Ilma ühikuteta näeme me neid aga tavaliste arvudena.

Eraldi andmetüüp on kuupäev. Kuupäev koosneb tavaliselt kolmest komponendist, kuupäevast, kuu nimetusest ja aasta arvust, kuid seda võib kirjutada mitmel erineval moel näiteks: 1. jaanuar 2011 või 1. jan. 2011 või 1.01.2011.

Erinevates tabelarvutusprogrammides on kõik need andmetüübid esindatud, kuid vahel võivad esineda erinevusi eri keeleruumide ja maade traditsioonide vahel. Nii näiteks oleme meie harjunud kirjutama 2,3 kg, kuid Ameerikas kirjutatakse sama 2.3 kg, meie kasutame koma, inglise keeles aga punkti. Need üksikasjad tuleb iga uue programmi kasutamise alustamisel alati kohe alguses järgi uurida.

Andmete esitamine piltlikult ehk diagrammide kasutamine

Eelnevalt oled õppinud, milles andmetöötlus seisneb ja miks see oluline on. Selles peatükis saad teada, kuidas andmeid ilmekamalt, ülevaatlikumalt ja arusaadavamalt esitada. Andmete esitamiseks ning kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks kujutatakse neid joonisena ehk diagrammina.

Erinevaid diagrammitüüpe on palju, neist tuntumad on tulp-, joon– ja sektordiagramm. Lisaks kasutatakse veel kiht-, kihttulp-, võrkdiagrammi jne. Sinu jaoks sobiva diagrammitüübi valik sõltub andmetest, mida tahad joonisel näidata.

Tulpdiagrammi kasutatakse suuruste võrdlemiseks. Viienda klassi matemaatikas õppisid, et tulpdiagrammil kujutatakse arve (sagedusi) võrdse laiusega ristkülikutena, mis on joonistatud kindla mõõtkava kohaselt. Mõõtkava näitab, kui kõrge ristkülikuga tuleb kujutada iga arvu (Telgmaa, A., Nurk, E. Matemaatika V klaasile 1. osa. Koolibri 2002). Tulpdiagrammi, mille tulbad paiknevad horisontaalselt nimetatakse lintdiagrammiks. Tulpdiagrammi abil on võimalik näidata praktiliselt kõiki levinud andmeid – erinevate automarkide populaarsust, õpilaste arvu erinevates klassides jne.

Joondiagrammi kasutatakse suuruste muutumise jälgimiseks ajas. Joone abil on mugav uurida muudatuse suunda. Näiteks, kas metskitsede arv on viimase 10 aasta jooksul tõusnud, langenud või jäänud samaks? Pärnu sadama veebileheküljel saad tutvuda tuule kiiruse või õhutemperatuuri muutumisega viimase 24 tunni jooksul, vaata http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/. Sealsete graafikute koostamiseks on kasutatud joondiagramme.

Kuuendas klassi matemaatikas saad teada, mitmesuguseid arvulisi andmeid on otstarbekas kujutada ringi sektorite abil. Sektordiagrammis jagatakse üks tervik osadeks (protsentideks). Näiteks klassi poiste ja tüdrukute arv/protsent, talus peetavate erinevate loomade protsent/osakaalud jne.

Ülesanne 1
Mõtle, milline näeb välja sektordiagramm, millel kujutatakse nii 6.b kui 6.a klassi poiste ja tüdrukute arvu! Kas ühel diagrammil on võimalik kahte erinevat jaotust näidata?

Teisi diagrammitüüpe kasutatakse harvemini.

Diagramm sisaldab:

• pealkirja,

• telgede silte – X-teljel andmeseeria nime, Y-teljel mõõteskaala.

Diagrammide loomiseks peavad tabelis olema andmed, mille põhjal diagramm joonistada. Andmetabelis peavad ühes veerus olema alati ühte tüüpi arvulised andmed, tekstilistest andmetest diagrammi koostada ei saa – teksti ei ole võimalik võrrelda.

Tulpdiagrammi abil on võimalik näidata praktiliselt kõiki levinud andmeid – erinevate automarkide populaarsust, õpilaste arvu erinevates klassides jne.

Ülesanne 2
PRAKTILINE; ISESEISEV; KLASS/KODU

1. Ava eelmises tunnis koostatud töövihik „klassikaaslased”.
2. Liigu töövihikus järgmisele töölehele/lisa uus tööleht. Nimeta tööleht nimega „graafikud“.
3. Koosta klassikaaslaste andmete põhjal diagramm, mis näitab andmetabelisse kantud klassikaaslaste soolist jaotust. Mis tüüpi diagrammi selleks kasutad ja milliseid andmeid vajad? Kanna joonisele diagrammi pealkiri ja osade väärtused protsentides.
4. Koosta diagramm, mis võrdleks erinevate arvutimängude populaarsust vastajate hulgas. Mis tüüpi diagrammi selleks kasutad ja milliseid andmeid vajad? Kanna joonisele diagrammi pealkiri ja X- ja Y-telgede nimetused.
5. Koosta diagramm, kuhu kannad vastajate vanused. Mis tüüpi diagrammi selleks kasutad ja milliseid andmeid vajad? Kanna joonisele diagrammi pealkiri ja X- ja Y-telgede nimetused.
6. Salvesta töövihik.
7. LISA: mõtle, kas saad koostada diagrammi, kus saad näidata kahte erinevat jaotust? Kui jah, siis koosta selline diagramm (andmed valid ise).

*

Ülesanne 3
PRAKTILINE; ISESEISEV; KODU; 9. KL

1. Ava Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg (http://www.emhi.ee). Leia sinu kodukohale lähim ilmajaam. Vali vasakult menüüst Kliima -> Kliimanormid
2. Loo töövihik, kuhu kannad ilmajaama andmed:
   • keskmine õhutemperatuur C◦ 1971-2000 kuude lõikes;
   • sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes;
   • sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes;
3. Koosta uuele töölehele joondiagramm “Keskmine õhutemperatuur 1971-2000 kuude lõikes”.
4. Koosta tulpdiagrammid “Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes” ja “Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes”
5. Salvesta töövihik.

LISA1
Kanna andmetabelisse ilmajaama andmed:

• tuule kiirus m/s kuude lõikes;
• pilvisus pallides kuude lõikes.

Koosta radiaaldiagrammid “Tuule kiirus m/s kuude lõikes” ja “Pilvisus pallides kuude lõikes”

LISA2
Lisa andmetabelisse õpetaja antud ilmajaama andmed.
Lisa varem koostatud diagrammidele uue ilmajaama andmed nii, et ka teise (sinule lähima) ilmajaama andmed jääksid diagrammile.

Kordamisküsimused

1. Milleks kasutame diagramme?
2. Millal kasutatakse joondiagrammi?
3. Millal kasutatakse tulpdiagrammi?
4. Mis on oluline sektordiagrammi kasutamisel?

Autorid Kailit Taliaru ja Hanna Toom

 

EDASI > Andmete import ja eksport