Eesmärk: õpilane oskab opereerida e-posti teenusega nt. kirja vastuvõtt, saatmine, saatmine manusega. Oskab tuvastada potentsiaalseid ohtlike kirju ja teab kuidas siis korrektselt käituda. Oskab laadida faili internetti ja seda teistega turvaliselt jagada.

Märksõnad: e-kiri, manus, faili laadimine internetti, turvaline faili avamine ja jagamine, spämm

E-kirja saatmine on täna muutunud igapäevaseks asjaks, mille abil infot üksteisele edastatakse.  Esimese e-kirja aga saatis 70´aastatel Ray Tomlinson ning kiri sisaldas tähti: QUERTYIOPS (klaviatuuril esimesed tähed järjest).  Võeti kasutusele ka märgistus @

creativityinlife /Lets joke/

Eposti aadressid jagunevad isiklikeks ja ametlikeks. Töö ja kooli e-postidelt tuleks ajada ainult tööd või kooli puudutavaid asju, kuna enamasti pärast töölt lahkumist vastav konto suletakse. Samamoodi esindad sa ametliku epostilt kirja saates seda asutust, kes on sulle eposti loonud.

Et endale isiklikku e-posti aadressi saada tuleb kõigepealt registreeruda mõnes vajalikku teenust pakkuval veebilehel nt. Google, MSN, Yahoo, mail.ee jne. Enamasti küsitakse konto loomisel teie nime, vanust, sugu, vahel ka telefoni numbrit (et tagada parooli ununemisel lisaturvalisus). Alati tasuks mõleda kui palju isiklikku infot endast teenusepakkujale jagatakse. Mõistlik on teada anda oma nimi, vanus, asukoha riik, turvalisuse kontrolliks oma telefoni number ja salaküsimuse vastus, kuid ülejäänud info neid tegelikkuses puudutama ei peaks.

Tomuse /Email service providers/

Konto loomisel on vajalik sisestada ja meelde jätta ka konto kasutajanimi, salasõna ning salasõna meeldetuletuse küsimuse vastus. Salasõna ja salasõna meeldetuletuse vastus on salajased ehk seda tohib teada ainult konto omanik. Kindlasti ei tohi need olla väga kerged ära arvata, sest muidu mitte heade kavatsustega inimesed võivad saada meie postile ligi. Milline on hea salasõna vaatlesime juba enne.

Kui oled õnnelikult konto loomisega hakkama saanud siis on sul võimalik saata teistele inimestele e-kirju kui sa tead nende aadressi.

……………………………

ÜLESANNE; PRAKTILINE; PAARIS; KOOL – logi sisse oma eposti ja saada tervituskiri ühele klassikaaslasele. Kasuta kirja saatmisel korrektset kirjastiili. Kui saad klassikaaslaselt samasuguse kirja, siis vasta sellele ja lisa kirjaga kaasa üks oma lemmpikpilt.

Abivahendid:

• eposti loomine Gmailis Arvutiklass.ee – juhis
• Soovitused ja nipid epostiga kirja saatmisel Aabits.ee

Kirja saatmiseks vajalikud andmed (näidis):

• Kirja adresaat: sisaldab @märki
• Teema: kirja pealkiri
• Sisu: (kirja kirjutad nagu väikest kirjandit, iga mõte on erineval real, nii on teksti kergem lugeda ja sellele vastata. Ainult oskamatud kirjutavad kirja nagu otsesuhtluses kuis kõik laused on üksteise hunnikus, kiri lõppeb signatuuriga ehk kirja saatja nime ja kontaktidega).

Tervitus!

Olen sinu klassikaaslane Jüri.

Täna on tõesti olnud tore päev. Mis sulle kõige enam on meeldinud?

Jüri

jyri.jyri@jyri.ee

• Manus: klassikaaslase kirjale vastamiseks lisad pildi

……………………………….

Eestis on võimalik kasutada ka sellist huvitavat teenust kus kõikidel eesti kodanikel on olemas riigi epost eesnimi.perenimi@eesti.ee. Selleks on vaja sisse logida riik.ee portaali (vajad selleks id-kaarti või epanka). Ja seadistada ära e-kirjade suunamine sinu nimeliselt aadressilt sinu uuele e-postile, mida just lõid.

Loe lisaks Juhis Eesti.ee kirjade seadistamiseks – kliki siia

Ria /ID kaardi teenused/

Enamasti saadetakse e-kirjaga dokumente ja pilte. Vahel aga võib teie postkasti sattuda ka viirus või mõni muu pahalane. Sellisel juhul on mõttekas vastav kiri lihtsalt ära kustutada. Mõistlik kirja maksimum suurus on enamasti 2-5 megabaiti. See hoiab meie postkastis oleva kirjade hulga paremini kontrolli all, kui kirjade suurus oleks vaba siis oleks meie postkastid kogu aeg lihtsalt umbes. Et meie postkast umbe ei läheks tuleb vahepeal postkasti tühjendada, samas tasub olla ettevaatlik ja olulisi kirju siiski alles hoida nt. mõnes teises kaustas.

Pane tähele! Ära saada e-kirjaga suuri manuseid.

Vahel saab e-posti aadressi kasutada ka tööandja juures (nt. ema ja isa) ja seda nimetatakse siis töö e-postiks ehk ametlikuks e-õpstiks. Samas isiklike asjade ajamine peaks siiski toimuma läbi isikliku e-posti aadressi.  Kirja saatmine ja vastuvõtt on sätestatud programmist või veebilehest, kus postkast on loodud ehk e-posti saab lugeda peale veebi ka arvutis oleva programmiga nt Outlook või Thunderbird. Põhilised reeglid ja kaustad: send, sent, saved, draft, send/recieve

Redsyseguardad /Outlook and thunderbird/

Ühte ja sama kirja saab korraga saata mitmele inimesele (saaja, koopia saaja, salakoopia saaja). Aga seda õpid juba harjutusi tehes. Küll on aga kirja saatmisel on oluline panna kirjale nimi, sest siis teine inimene teab, millega on tegu. Samamoodi on viisakas kirjutada kirja lõppu oma ees ja perenimi, sest vahel on inimese posti aadress kukumuki@ ning siis on raske ära arvata kes see „kukimuki“ on.

Eesti eripärast veel, meil on võimalus saata digitaalselt allkirjastatud või krüpteeritud faile ehk Eesti riik on loonud võimaluse suhelda inimestel ja asutustel omavahel digitaalseid kanaleid kasutades. See hoiab kokku aega ja raha, sest ei ole vajalik enam minna kohale, et esitada näiteks avaldusi ja aruandeid, mida täiskasvanud ja firma omanikud tihti tegema peavad. Digitaalselt allkirjastatud fail on samaväärne paberkandjal allkirjastatud dokumendiga. Krüpteeritud failid on aga turvalised ja nii saab saata ka interneti vahendusel salajasi tekste.

Loe lisaks Juhend vaatamiseks koos ema ja isaga – kliki siia

Loe lisaks Siit leiad ID-kaardi kasutamist puudutavad õpetusvideod – kliki siia

SK /Digidokument/

Kuna vahel on vaja saata teistele inimestele ka suuremaid faile ja teistsuguseid faile kui dokumendid ja pildid, siis selleks saab kasutada näiteks failide üleslaadimist Google Docs nimelisse süsteemi või failivahetuse keskkonda. Google Docs on võimalik jagada faile teistele ka turvalisel moel nii, et ainult see kellel on vajalik link või kasutaja saab failile ligi ja teised sellele ligi ei saa.

E-posti ja otsesuhtluse (Skype, MSN, Facebook suhtlus) vahe seisneb selles, et viimased sobivad ajutiseks kiireks suhtlemiseks, mida ei arhiveerita. Samas kui tegelikkuses tahad hoida alles failid ja jälje suhtlusest peaksid kasutama e-posti.

Pane tähele! Oma kirjade ja erinevate postkastide haldamiseks võid kirjad sauunata ühele aadressile nt. eesnimi.perenimi@eesti.ee ja siis sealt on nad jällegi suunatud vastavalt vajadusel kuhu iganes sa oled kõik oma kirjad kokku kogunud. Asja teeb lihtsaks see, et kui soovid põhi e-posti aadressi muuta, siis tuleb muuta ainult suunamist eesti.ee portaalis, mitte käia kõiki vanu aadresse üle.

Kahjuks on e-postide saatmine ka suurim tööstus, mille abil saadetakse reklaami ja petukirju. 2011 aastal moodustus 96% kirjadest rämpspost ehk spämm.

Pane tähele! Spämm ehk rämpspost (spam, junk mail) on kasutajale e-postiga saadetud soovimatu sisuga, tavaliselt kommertsreklaami sisaldav kiri, millest meilikonto omanikult pole selle saamiseks nõusolekut küsitud. Juhul kui kasutaja ise on kunagi oma postkasti aadressi andnud mõnele ettevõttele ja samaaegselt nõustunud tingimustega, et talle võib edaspidi reklaamkirju saata, siis sel juhul ei loeta seda spämmiks. /arvutiturbe blogi/

……………………….

ÜLESANNE; TEOREETILINE; NB! ÕPETAJA; RÜHM; KOOL – spämm ja petukirjad.
Õpetaja! siit leiad tunnikava, kuidas õpilastega õppida eristama petukirja, kahtlast abipalvet tegelikust kirjast. Õpilased mõistavad kuidas turvaliselt sellise kirja puhul käituda. Kliki siia

…………………………

Täna õppisid:

• Milline on e-kirja aadress
• Kus ja kuidas teha endale e-posti aadress
• Kuidas turvaliselt kirja saata ja avada
• Mõistad mis on spämm